Mis on Goldwater? – Looduslik ja jätkusuutlik taimede toitumineGoldwater on väetis, mis koosneb uriini ja vee segust. Uriini lahjendamisel 5–10 osa veega tekib toitaineterikas lahus, mis on rikas lämmastiku, fosfori ja kaaliumi poolest – need on taimede kasvuks vajalikud ained. Seda meetodit on kasutatud tuhandeid aastaid ja see pakub keskkonnasõbralikku alternatiivi keemilistele väetistele. Kuldse vee kontsentratsioon ei ole ülioluline, kuid oluline on seda veega lahjendada, et see taimedele liiga kangeks ei muutuks. Kuldveel on on kasutatud tuhandeid aastaid ja see on keskkonnasõbralik valik neile, kes soovivad oma taimedele hoogu anda.
Kuldne vesi on tasuta ja igaühel on sellele ligipääs. See sisaldab palju toitaineid, mida aed armastab. Lämmastik, fosfor ja kaalium. Lisaks on see antiseptiline. Varem ei olnud plastmahutites kemikaale põllukultuuride väetamiseks. Nad ei tassinud koju kotte väetist, vaid kasutasid muidugi seda, mis neil oli, ja tulemused on paremad.
Pikaajaline säästev kasvatamine nõuab taimede toitainete ressursside haldamist. Põllumajandusmaalt koos taimesaadustega eemaldatud toitained tuleb mulla tootlikkuse säilitamiseks asendada. Arendatakse suuremahulisi süsteeme eesmärgiga viia tualettjäätmete toitained tagasi põllumajandusse, kuid see ei takista meil vajaduse korral ka lihtsaid alternatiive kasutamast. Kuldvesi on tõestatud ja Väetamist uriini/kuldveega soovitavad Rootsi Põllumajandusülikooli teadlased keskkonnasõbralikuks väetamiseks ja säästvaks arenguks. Igaüks, kellel on aed või maatükk, saab Towa kullakanni abil luua oma igapäevaelus oma tsükli.
Looduslik väetis: Sisaldab olulisi toitaineid, mis toetavad taimede tervist.
Keskkonnasõbralik: Vähendab kunstväetiste vajadust ja kanalisatsioonisüsteemi koormust.
Majanduslikult: Tasuta ja kättesaadav kõigile, kellel on juurdepääs veele ja uriinile.
Efektiivne: SLU uuringu kohaselt võib anda kuni seitse korda parema saagi.
Lahjendus: Eutrofeerumise vältimiseks sega 1 osa uriini 9 osa veega.
Rakendus: Kasta ridade vahelt ja väldi otsest kastmist lehtedele.
Frekvens: Kasutage kasvuperioodil üks kord nädalas.
Taimeliigid: Sobib enamiku taimede jaoks, kuid vältida tundlike liikide, näiteks marjapõõsaste ja noorte taimede puhul.
Kui puuduvad sellised ained nagu kaalium, lämmastik ja fosfor, on see lehtedel näha. Puudumisel lämmastik lehed muutuvad erkkollaseks. Kalium põhjustab lehtedel põletatud ja kollaseid servi. Samuti võivad marjad värvi muuta. Puudus fosfor tekitab lehtede ja varrelehtede ümber punakaid servi.
Kõik taimed vajavad arenemiseks toitaineid, mõned rohkem või vähem. Kuldvesi on terviklik alternatiiv. Kuldveega on raske üleväetada, kuna uriin seguneb veega. Kui uriini välja ei segata, võib see taimi kõrvetada, aga kui segada 9 osa veega, pole ohtu.
Selle teadmiste lünga täitmiseks koostas Riiklik Harrastuskultuuri Organisatsioon (FOR) koos Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikool (SLU) on läbi viinud uuringuid ja praktilisi katseid selle kohta, kuidas inimese uriini kõige paremini kasutada taimede toitumine mahepõllumajanduses.
Inimese uriin sisaldab kolme taimedele kõige olulisemat toitainet: lämmastikku (N), fosforit (P) ja kaaliumi (K). Lämmastik soodustab rohelist kasvu, fosfor tugevdab juuri ja kaalium parandab taimede vastupidavust ja viljade valmimist. Keskmiselt sisaldab üks liiter uriini umbes 5 grammi lämmastikku, 1 grammi fosforit ja veidi üle 2 grammi kaaliumi. Kõik ained esinevad kergesti lahustuvas vormis, mis tähendab, et taimed saavad neid kiiresti omastada. See muudab uriini tõhusaks ja kiiretoimeliseks väetiseks.
Uriiniga väetamine on lihtne. Värsket uriini saab koguda plastmahutisse või -potti ja seejärel otse aias kasutada või enne kasutamist paar nädalat tihedalt suletud anumas hoida. Lõhna ja taimede kahjustamise vältimiseks tuleks uriini veega lahjendada. Levinud soovitus on segada üks osa uriini kümne osa veega. Teise võimalusena võite kohe pärast lahjendamata uriini laotamist kasta.
Vajaliku uriini kogus sõltub mulla viljakusest ja kasvatatavatest põllukultuuridest. Üldiselt piisab kasvuperioodil 1–2 liitri lahjendatud uriini lisamisest ruutmeetri kohta. Täiskasvanud inimene toodab päevas umbes nii palju uriini, et katta üks ruutmeetri kasvuala. Seega saavad kaks inimest suvesemestri jooksul väetada umbes 400 ruutmeetrit aeda.
Uriin sobib hästi ka komposti lisandina, eriti kui kompostimaterjal on lämmastikuvaene, näiteks lehed, õled või saepuru. Uriin kiirendab lagunemist ja parandab komposti toitainesisaldust.
Parim aeg uriiniga väetamiseks on kevadel ja suve alguses, kui taimed on oma kõige aktiivsemas kasvufaasis. Hilissuvel ja sügisel on parem vältida lämmastikurikast väetamist, kuna see võib põhjustada tarbetut lehtede moodustumist ning edasi lükata küpsemist ja pungade moodustumist. Kehtivad samad rusikareegeld nagu teiste lämmastikku sisaldavate väetiste puhul: ärge väetage mitmeaastaseid taimi pärast juulit. Selge märk sellest, et taimed saavad piisavalt lämmastikku, on nende erkroheline lehtede värvus.
Enamik taimi vajab uriini väetisena, eriti toitaineid nõudvad põllukultuurid nagu porrulauk, kapsas, tomatid ja kõrvitsataimed. Soola või tugevate lämmastikväetiste suhtes tundlikud taimed peaksid aga saama lisaks lahjendatud uriini – näiteks segudes vahekorras 1:15 või 1:20. See kehtib näiteks noorte taimede, ürtide ja teatud marjataimede kohta. Tundlikumate taimede või pottides olevate taimede puhul võite proovida nõrgemat segu ja jälgida tulemusi.
Nõuetekohase käitlemise korral on uriini kasutamine väetisena nii ohutu kui ka hügieeniline. Uriin on tavaliselt steriilne, kuid erandjuhtudel võib see sisaldada baktereid. Seetõttu on tark vältida uriini ja taime söödavate osade otsest kokkupuudet. Kui te pole kindel, võite enne koristamist oodata vähemalt kuu või köögivilju korralikult küpsetada.
Ravimijääke, näiteks antibiootikume ja hormoone, võib leida uriinist, kuid uuringud näitavad, et need ained lagunevad mullas kiiresti ega avalda väikeses mahus kasutamisel mõõdetavat mõju taimedele ega mullaelustikule.
Sool on veel üks tegur, mida meeles pidada. Kui süüa palju soolast toitu, võib uriini soolasisaldus suureneda, mille suhtes mõned taimed on tundlikud. Praktikas on risk väike, aga kui soovid olla eriti ettevaatlik, võid vältida uriini kogumist samal päeval, kui sõid palju soola.
Lõpuks peaksite mõtlema oma ümbrusele. Lõhna vältimiseks on soovitatav pärast kasutada hästi lahjendatud uriini ja vett. Samuti vältige uriini kasutamist veekaitsealadel või kohtades, kus pinnas on väga läbilaskev, et mitte riskida põhjavee mõjutamisega.
Uriiniga väetamine on lihtne, jätkusuutlik ja looduslik viis oma aia eest hoolitsemiseks. See on tasuta, tõhus ja keskkonnasõbralik. Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikooli uuringud näitavad, et uriin toimib vähemalt sama hästi kui tavalised väetised – ja see on ka samm õiges suunas ringmajanduse suunas.
Med Kuldne kann Towa Uriini ja vee kogumine otse sinna, kus taimed toitaineid vajavad, muutub lihtsaks. Kann ühendab endas nii poti kui ka kastekannu funktsiooni – ideaalne aeda, maale või peenramaale.