Mida saab Gold Wateriga kasta?

Kastke julgelt kõike, mida soovite kasvatada. Nagu lilled, roosid, klematis, kurerehad, orhideed, rododendronid. Samuti söödavad juur- ja puuviljad nagu tšilli, õunapuud, mustikad, kartulid, tsitruselised, paprika, rabarber, kõrvits, päevalill, kurk, mangold, spinat, kartul, mais, sõstrad, karusmarjad jne. Kõik taimed vajavad laias laastus samasugust toitu, umbes samades proportsioonides, alates maal naerisest kuni fikuseni aknal! See vajab kõige rohkem lämmastikku, kaaliumi, fosforit, väävlit, magneesiumi ja kaltsiumi. Siis on väiksemates kogustes vaja boori, mangaani, rauda, vaske, tsinki ja molübdeeni. Kui vähegi ainet ära võtta, näitab taim oma pahameelt mitmel moel.

Mida ja kuidas kõige paremini väetada ning kuidas Guldkannani kasutada, saad lugeda lähemalt Küsimused ja vastused.

Kuldne vesi köögiviljadele

Teadustööd on tehtud muidugi Rootsi Põllumajandusülikoolis. Inimese uriin annab kõigist väetise alternatiividest parima saagi ja vähima keskkonnamõju. Ärge kastke lehti, vaid mulda, seal peaksid toitained olema. Ja ärge kastke vahetult enne koristamist. Tutvu meie uriiniga väetamise tabeliga! Kui see tundub vale, on see enamasti harjumuse ja kultuuri küsimus. Peaksite teadma, et uriin on umbes 95 protsenti vett ja see on steriilne. Proovige kasta pissiveega ja saate peagi kõigist tunnetest üle, eriti kui mõistate kõiki eeliseid taimedele, majandusele ja keskkonnale. Kliima nõuab tarku valikuid, nii et kasvata, väeta kuldse vee ja kompostiga ning oledki andnud oma osa keskkonna heaks. Pidage meeles, et uriinil on ajalooliselt olnud suur väärtus ja seda ei ole peetud mingil moel ebameeldivaks. Vastupidi.

Väetustabel uriiniga kastmiseks

Uriini kontsentratsioon 7 g/l. Tabelis toodud kogused kehtivad lahjendamata uriini kohta.

Tabeli arvutas 2012. aastal Håkan Jönsson, SLU, lähtudes erinevate põllukultuuride soovitatavast lämmastikväetisest. Kui lahjendate uriini, tuleks koguseid suurendada võrdeliselt pingega.

Viide 1: Avamaal kasvatatavate köögiviljade kasvatamine, Aianõustamisteenistuse teave nr 21, 1987, Rootsi Riiklik Põllumajandusamet.

Viide 2: Erinevate toitainete tähtsus puuvilja- ja marjakasvatuses, Mats Martinsson, märts 2003, 4. versioon, www.yara.se.

Viide 3: Vaarikate väetamine. Thelda Nilsson. LTJ teaduskonna teabeleht 2011:8, SLU. Viide 4: Weibulli 2012. aasta sibulakomplektide silt.

Viide 5: Weibulli seemnekott 2012

Viide 6: Lord Nelsoni seemnekott 2012

Viide 7: Ökotaim

Viide 8: Aiataimed

Viide 9: Grow.nu

Parandused ja täiustused palume saata SLU emeriitprofessor Håkan Jönssonile. hakan.jonsson@slu.se

Meile tekib palju küsimusi väetise ja kuldse vee kohta. Kuidas pissida, kuhu kasta, millal on aiad väetamiseks ja väetamiseks valmis.

Meie veebisaidil on väetamistabel, kust leiate kogu vajaliku teabe. Siit näete, kuidas kasutada kuldset vett söödavate põllukultuuride toitainena. Kollane vesi sibula, kurgi, vaarika, karusmarja, naeri, porgandi jaoks. Pastinaak, kartul, porrulauk, rabarber, peet, salat, spinat ja sõstrad. Tabel on koostatud kogukoguse jaoks lahjendamata uriin kasvuperioodil. Selle kogudoosi saab kasvuperioodil jagada paljudeks väiksemateks annusteks. Paljude taimede puhul võib kasvuperioodi jooksul väetada ehk kaks korda rohkem kui tabelis näidatud, aga siis tuleks kindlasti kogus jagada väiksemateks doosideks, et näha, kuidas taim reageerib. Mitmeaastaste taimede puhul ei tohiks tabelis olevaid koguseid siiski liialt ületada. Nende puhul on oluline mitte väetada midagi pärast 15. juulit või 1. augustit, mis on varasem kuupäev, kui olete väetanud rohkem kui tabelis märgitud. Vastasel juhul on suur oht soodustada taime liiga hilja sügisel liiga suureks kasvamist, nii et tal pole aega korralikult talvituda. Taimi, mis ei kavatse üle talvituda, võib väetada seni, kuni nad kasvavad.

Soovitame segada 5-10 korda rohkem vett kui uriini. Taimed ei ole nii tundlikud täpsete proportsioonide suhtes, kuid tasub meeles pidada, et neid ei tohi liiga tugeva kontsentratsiooniga “põletada”.

Tabelis toodud kogused kehtivad lahjendamata uriini kohta (7 g lämmastikku/l). Kui uriin on lahjendatud, tuleb koguseid suurendada proportsionaalselt lahjendusega. Uriini koguhulga liitrites kasvatatava ruutmeetri (ruutmeetri) kohta võib jaotada suvalise arvu väetamiskordade peale. Väetamise ja saagikoristuse vahele, mida süüakse toorelt salatina, on soovitatav vähemalt üks kuu. Tabeli arvutas 2012. aastal Håkan Jönsson, võttes aluseks erinevate põllukultuuride soovitatava lämmastikväetamise.

Kuldne vesi murule?

Kas olete kunagi oma murul kollaseid laike näinud? See võib olla liiga kontsentreeritud uriin. Seetõttu lahjendame veega, mida nimetatakse ka kuldseks veeks. Kui koer on murule pissinud ja veidi tüütud plekid on juba tekkinud, võib end lohutada sellega, et see on hirvedele ja isegi mägradele heidutuseks. Saame selle kohta palju iseloomustusi, nii et võiksime proovida, kui elate seal, kus kahjuritega probleeme on.

Millised taimed tahavad kuldset vett?

Kõik taimed saavad kasu kuldsest veest. Aga nagu kõik väetised enam-vähem. Taimi, nagu orhideed või lilled, mis üldiselt eelistavad kasvada väetamata mullas, saab väetamisega vältida.

tomatid

Kui tihti saab tomateid kuldse veega kasta? Samm-sammuline juhend tomatite kasvatamiseks, tomatite kuldveega väetamiseks ja milliseid toitaineid taimed vajavad?

Siit saate teada kõike tomatite kohta

Roosid

Võib-olla aasta viimane roos, aga milline roos! Ilus ja elav, härmatisega kroonlehtedes kuni lõpuni. Siis nad närbuvad, puhkavad ja kevadel vaatavad lehed üles. Lill ise tuleb suvel. Terved ja kauakestvad roosid vajavad jõulist mulda.

Pika kasvuperioodi tagamiseks kasta kuldkannuga kevadel ja jaanipäeval. Lõpetage väetamine juulis, et roos jõuaks talvega õigel ajal kohaneda. Kuldse veega saab ta kõik vajalikud toitained kätte – see on loodusseadus ilma tehaste, kaubalaevade ja kauplejateta. See on keskkonnaalane töö.

Hallon

Kuidas pügate ja lõigate vaarikapõõsaid ning kuidas neid kõige paremini väetada? Siit saate teada vaarikate kuldvee kohta, kuidas saada parimat saaki ja milline muld annab parima saagi.

Kuldne vesi vaarikatele

Pelaronid

Geranium suhkruga, nami. Noh, esimene lumi on, aga kurerehad on tegelikult söödavad ja mõned on väikestes kogustes tõesti head.

Geraniumid on sitked ja taluvad mõningast külma. Kuid täna toome nad jahedasse ja valgusküllasesse ruumi. Nii nad puhkavad kevadeni. Siis äratame nad õrnalt üles ja kastame.

Rosenskare

“Roosi vikat” õitseb, kuigi sajab lund! Fantastiline, nn suvelill (mitte mitmeaastane). Võtke seemned ja külvake sel kevadel uued. Roosi sirp haavab ka ennast. Külvab ennast sinna, kus on korralik muld.

Kohvitaim

Kohvi kõrge antioksüdantide sisaldus on osa kõigist selle positiivsetest omadustest.

Banaani taim

Banaanid = Kiudained Antioksüdandid Mineraalid (kaalium, magneesium, vask, mangaan) Vitamiinid (B6 ja C) Süsivesikud Valk

komposti

Rohke talvise muru, kuiva muru, okste ja oksalaastude/puiduhakkega aiajäätmete kompost vajab tavaliselt nii lisavedelikku kui ka lämmastikku. Kuldne vesi sobib selliseks kompostiks suurepäraselt.

Toidujäätmete komposti jaoks on see ebavajalik ja ei ole soovitatav, kuigi see pole ka kahjulik. Selline kompost on sageli hästi kuivendatud ka ilma täiendava vedelikuta.

Kasva rõõmuga!

Edu teile tomatite, kurkide, paprikate, tsitruseliste, tšillite, mustikate, viigimarjade, rabarberi ja mis tahes köögiviljaga, mida saate sel aastal kasvatada, ja pidage meeles, et kuldse vee annus ei ole maailmalõpp. Kui sul ei ole piisavalt, võta see, mis sul on ja enamasti on seda pigem liiga vähe kui liiga palju!